Jaanuari kokkuvõte – hakkasin kinnisvarainvestoriks

Jaanuaris ei ostnud ma ei GMEd ega AMCd, vaid paarisaja euro eest Merkot (enne teatud emotsionaalselt üles köetud sõnavõttu). Ja korteri. Loomulikult mitte elamiseks, vaid selleks, et harrastada keskmise investori lemmikspordiala, kinnisvarasse investeerimist.

Kui päris aus olla, siis ostis suurema osa korterist siiski pank ja tehing ise oli terve igavik tagasi paberil lukku pandud. (Mina poolteist aastat tagasi notaris VÕLi sõlmimisel jutujätkuks: “No ei tea, millal see kriis ka peaks kohale jõudma, öh-öh-öö?” – Maakler: “Mis kriis, ma ei näe küll, et kuskilt mingit kriisi saaks praegu tulla, öh-öh-öö.”)

Ja minu õnneks kriis ju kinnisvaras tegelikult kohale polegi jõudnudki. Isegi laenu anti 1.95% marginaaliga. Kel kodulaenu võtmine ees seisab, soovitan lugeda FB Finantsvabaduse grupis vastavat lõime – väga põhjalikud näpunäiteid, kuidas parimat diili saada. Ja ühtlasi tervitan kõiki, kel on viitsimist kõiki neid nõuandeid järgida ja kõigis pankades kaks ringi peale teha – tunnistan ausalt, et minul seda ei olnud ja lukku läks teine pakkumine ilma igasuguse kauplemiseta. (Jah, tean, mul on diilimises arenguruumi – “Never Split the Difference” on lugemisjärjekorras.)

Lisaks korterile olen arvestanud järgmiste kuude jooksul kuni 10K väljaminekutega sisustamisele – mis juba ainuüksi ületab eelmisel koroonaaastal kokkuhoitud kulud. Nii et mina olen oma panuse majanduse taaskäivitamisse andnud, you’re welcome 🙂


Olen oma panuse majanduse taaskäivitamisse 2021. aastal andnud.


Töö mõttes oli jaanuar rahulik, suuresti enda initsiatiivil, täpsemalt selle puudumisel. Selles osas tuleb end veebruaris kindlasti korrigeerida.

Aga üldiselt – kaua need uusaastalubadused keskmiselt pididki pädema?Kaks-kolm nädalat? Olles suutnud tervelt kuu aega kinni pidada oma uue aasta lubadusest igavaks investoriks hakata, võiks veebruaris olla paras aeg see unustada ja näiteks GME optsioone näppima hakata?

See oli muidugi nali, kogu see maania, mis praegu turgudel toimub, mõjub mulle isegi kummastavalt vastupidiselt ja mul on absoluutselt null FOMO sellega kaasa minemiseks. Ma küll olen nii noor (või hilise küpsemisega) inimene, et 2000ndate tehnoloogiamullist ei mäleta ma midagi, aga miski ikkagi tekitab tunde, et selline maania aktsiaturgudel hästi lõppeda ei saa ega lõpe. Sellisel positiivse noodiga siis seekord lõpetan 🙂


Kas 2020 oli halb või hea aasta?

Aasta viimased kolm kuud eraldi kokkuvõtet ei väärinud, kuna midagi märkimisväärset raharindel ei toimunud. Märkisin paarisaja euro eest Saunumit (ei flippinud, +142% IPOst), tegin väikse makse märtsis avatud III sambasse (+16% konto avamisest) ja iganädalaselt kosus kasvukonto. Üldiselt läks aga iga vaba sent kõrvale selleks, et uuel aastal liituda eestlaste lemmikspordiala harrastajate ehk kinnisvarainvestoritega.

Kokkuvõttes võib aga 2020. aasta minu kui investori jaoks ajalukku kirjutada feilimise aastana. Sellal kui nutikamad lennufirmade ja seksikate SPACidega raha kokku kühveldasid, ei mõistnud mina teha muud kui Teslat shortida. (Jah, on küll piinlik.) Ega eriti lohuta et mõni staarinvestorgi sama ämbrit kolistas.

Shortisin ma TSLA-t 400-500 kandis ja viimane osa läks kinni 900+. Eks see tagantjärele tundub ju erakordselt rumal, eriti, kuna tõusu esimese osa tegin longina kaasa. Aga ma arvan, et selles konks oligi. Aktsiat mõni aasta jälginuna olin liigselt ankurdatud varasematesse hinnatasemetesse (sama viga tegi vist nii mõnigi LHV foorumi Tesla-spets). Ja teisalt üritasin hakata tagasi tegema liiga varast pika positsiooni sulgemist. Õppetund oli igatahes priceless (vnoh tegelt suht pricy) ja kui suudaks selle tagajärjel tulevikus päriselt targemini käituda, siis võiks kooliraha pikas plaanis ehk isegi asja ette läinuks lugeda.

Aga. Isegi ootamatult edukaks kujunes aasta töises plaanis. Jah, kevad tõmbas mu ettevõtmistel hinge kinni, aga suvest alates läks kõik tõusvas joones. Ma olen üks neist inimestest, kes oma mugavustsoonist muidu väga välja ei kipu, aga koroona oli hoop tagumikku, mis sundis muutusi tegema. Ja kokkuvõttes kadusid madalama lisandväärtusega tegevused ja asemele tulid uued ja tulusamad. Nii et kokkuvõttes tunnen end täna kindlamalt kui aasta eest.

Muide, kui tihti räägitakse, kuidas investeerimine annab sõltumatuse tööst saadud sissetulekust, siis mulle tundub, et sama tõde kehtib ka vastupidi. Teadmine, et keegi on nõus sinu teadmiste või oskuste eest endiselt raha maksma, lubab investeeringuid hoopis rahulikuma pilguga jälgida.

Ja kuigi jäin ilma kevadel alguse saanud bull runist, siis kummalisel kombel ei ole börsidel ja investorite seas valitsev eufooria minus FOMO tekitanud. Pigem vastupidi, on tekkinud mingi kummaline konservatiivne vastureaktsioon, mistõttu tahaks Tallinki ja Ekspress Gruppi kokku ostma hakata:) Okei, seda ma päris tegema ei hakka, aga Tallinna börs tundub ahvatlevam kui kunagi varem küll.

Ega ma oskagi sellele päriselt põhjendust leida. Asi pole selles, nagu ma arvaks, et kohe tuleb suur krahh. Küllap tuleb seegi, aga ilmselt läheb enne veel aastaid. Võibolla olengi lihtsalt hinges veidi vastuvoolu ujuja? Või siis on selles killuke pettumust, et wait, 10x return peaks olema ikkagi tasu aastaid kannatlikult kätel istumise eest, mitte paarinädalase metsiku spekuleerimise eest 🙂

Nii et minu uue aasta, ei, isegi uue kümnendi lubadus (teate ikka eks, et tehniliselt algas uus kümnend nüüd, kuna 0-aastat kalendris pole) on spekuleerimine maha jätta ja hakata vastutustundlikuks pikaajaliseks investoriks, kes ainult ostab ja kunagi ei müü. Või äärmisel juhub müüb, kui näeb paremat investeeringut. Eks me näe, mismoodi see välja kukub. Peaasi, et Teslat ei shordi.

Teslat shortida? Miks mitte

Septembri kokkuvõte

… on lühike. Ainuke avantüür raharindel tähendas kahe LHV võlakirja märkimist ning nende esimesel võimalusel mahaäritsemist. Kui eelmine kord läksid nad esimesel kauplemisnädalal kaubaks 1059 euroga, siis seekord kümme eurot odavamalt.

Muidu aga oli mõnus poolenisti puhkuselainel kuu pärast kiiret suve. Käisin aasta algusest alates esimest (ja teist ja kolmandat) korda kinos. “Tenet” oli ootuspäraselt segane, “Rain” (Janno Jürgensi debüütmängufilm kahest vennast ) üllatas meeldivalt ning kõige suurema mulje jättis Veiko Õunpuu “Viimased”.

Viimast julgen kahel käel soovitada ka ängikartlikele vaatajatele. Selles on Õunpuu filmidest kõige rohkem süzeed ja dramaatilisi pöördeid. Ja käsitleb film ju omal moel just finantsblogijatele südamelähedasi teemasid – raha ja vabadust:)

Eks vasak-parempoolsuse teljel asun ma Veikost üksjagu paremal ja mind pisut jäi painama, kas kaevanduseboss ikka nii negatiivne tegelaskuju pidi olema, aga võibolla siis pidi. Ja õnneks on tegu piisavalt hea filmiga, et lubada rohkem kui ühte tõlgendusvõimalust.

2021. aasta plaani läheb aga Draamateatri “Lehmani vendade” etendus – sel lihtsal põhjusel, et see on uue aastani välja müüdud.

Augusti kokkuvõte

Kuna näib, et viimane poolaasta on finantsblogide ridu kõvasti harvendanud, siis mis muud, kui tuleb ise käised üles käärida ja see raske töö ette võtta.

Tiiserina võin öelda, et olen viimase aasta jooksul vist ainult küsitava väärtusega investeerimisotsuseid teinud ning sel kalendriaastal totaalselt feilinud. Ehk saan lugejale pakkuda mõnusat feel-good tunnet ja võimalust endale kergendusega seljale patsutada, et olete minust arukamad olnud 

Üllatuslikult osutus raskeimaks pähkliks blogile nime panek. Kiire benchmarking näitas, et korraliku rahast rääkiva blogi nimes peaks kindlasti sisalduma “rikas”, “vaene” või “raha”. Nii võttis sobiva nime leidmine oma kolmveerand tundi (nime selgituseks vaata eelmist lõiku).

Aga kuu kokkuvõte. Üle pika aja laekus jälle pisut kapitalitulu:

  • Cleveronilt laekusid dividendid.

7,88 eurone dividend aktsia kohta annab divikatootluseks lausa 1,05%, kui aktsiaid soetada 750-eurose hinnaga, nagu tänavu on LHV foorumis seda saanud teha. Mina muidugi endale tüüpiliselt soetasin need aasta tagasi kaks korda kallimalt.

  • Crowdestate’ist laekusid Kreutzwaldi 59c – Võru Tamula Kodu – laenu intressid ja põhiosa.

Saan aru, et võlamenetlusse läinud laenu puhul loobuti viiviste sissenõudmisest, aga all in all, kui arendaja kevadel Äripäevas kurtis, et keegi ei taha õlale patsutada, et sellise projekti ära tegite, siis mul ei ole küll kahju seda teha. On küll äge, kui väljaspool Tallinna-Tartut-Pärnut ka mõni kaasaegne kortermaja valmib, ja kui investorid ja kliendid ka veel rahule jäävad, siis on ju väga cool.

Töised sissetulekud olid samas suurusjärgus juuli omadega ja sellised, millega võib tänavu rahule jääda.

Kulud püsisid koroonakevade järelmõjuna aastatagusega võrreldes pea poole madalamad. Sellest aga juba pikemalt järgmises postituses.