Kas 2020 oli halb või hea aasta?

Aasta viimased kolm kuud eraldi kokkuvõtet ei väärinud, kuna midagi märkimisväärset raharindel ei toimunud. Märkisin paarisaja euro eest Saunumit (ei flippinud, +142% IPOst), tegin väikse makse märtsis avatud III sambasse (+16% konto avamisest) ja iganädalaselt kosus kasvukonto. Üldiselt läks aga iga vaba sent kõrvale selleks, et uuel aastal liituda eestlaste lemmikspordiala harrastajate ehk kinnisvarainvestoritega.

Kokkuvõttes võib aga 2020. aasta minu kui investori jaoks ajalukku kirjutada feilimise aastana. Sellal kui nutikamad lennufirmade ja seksikate SPACidega raha kokku kühveldasid, ei mõistnud mina teha muud kui Teslat shortida. (Jah, on küll piinlik.) Ega eriti lohuta et mõni staarinvestorgi sama ämbrit kolistas.

Shortisin ma TSLA-t 400-500 kandis ja viimane osa läks kinni 900+. Eks see tagantjärele tundub ju erakordselt rumal, eriti, kuna tõusu esimese osa tegin longina kaasa. Aga ma arvan, et selles konks oligi. Aktsiat mõni aasta jälginuna olin liigselt ankurdatud varasematesse hinnatasemetesse (sama viga tegi vist nii mõnigi LHV foorumi Tesla-spets). Ja teisalt üritasin hakata tagasi tegema liiga varast pika positsiooni sulgemist. Õppetund oli igatahes priceless (vnoh tegelt suht pricy) ja kui suudaks selle tagajärjel tulevikus päriselt targemini käituda, siis võiks kooliraha pikas plaanis ehk isegi asja ette läinuks lugeda.

Aga. Isegi ootamatult edukaks kujunes aasta töises plaanis. Jah, kevad tõmbas mu ettevõtmistel hinge kinni, aga suvest alates läks kõik tõusvas joones. Ma olen üks neist inimestest, kes oma mugavustsoonist muidu väga välja ei kipu, aga koroona oli hoop tagumikku, mis sundis muutusi tegema. Ja kokkuvõttes kadusid madalama lisandväärtusega tegevused ja asemele tulid uued ja tulusamad. Nii et kokkuvõttes tunnen end täna kindlamalt kui aasta eest.

Muide, kui tihti räägitakse, kuidas investeerimine annab sõltumatuse tööst saadud sissetulekust, siis mulle tundub, et sama tõde kehtib ka vastupidi. Teadmine, et keegi on nõus sinu teadmiste või oskuste eest endiselt raha maksma, lubab investeeringuid hoopis rahulikuma pilguga jälgida.

Ja kuigi jäin ilma kevadel alguse saanud bull runist, siis kummalisel kombel ei ole börsidel ja investorite seas valitsev eufooria minus FOMO tekitanud. Pigem vastupidi, on tekkinud mingi kummaline konservatiivne vastureaktsioon, mistõttu tahaks Tallinki ja Ekspress Gruppi kokku ostma hakata:) Okei, seda ma päris tegema ei hakka, aga Tallinna börs tundub ahvatlevam kui kunagi varem küll.

Ega ma oskagi sellele päriselt põhjendust leida. Asi pole selles, nagu ma arvaks, et kohe tuleb suur krahh. Küllap tuleb seegi, aga ilmselt läheb enne veel aastaid. Võibolla olengi lihtsalt hinges veidi vastuvoolu ujuja? Või siis on selles killuke pettumust, et wait, 10x return peaks olema ikkagi tasu aastaid kannatlikult kätel istumise eest, mitte paarinädalase metsiku spekuleerimise eest 🙂

Nii et minu uue aasta, ei, isegi uue kümnendi lubadus (teate ikka eks, et tehniliselt algas uus kümnend nüüd, kuna 0-aastat kalendris pole) on spekuleerimine maha jätta ja hakata vastutustundlikuks pikaajaliseks investoriks, kes ainult ostab ja kunagi ei müü. Või äärmisel juhub müüb, kui näeb paremat investeeringut. Eks me näe, mismoodi see välja kukub. Peaasi, et Teslat ei shordi.

Teslat shortida? Miks mitte

My life without bitcoin

Eile koitis siis see paljude poolt kaua oodatud päev, kui bitcoin ületas korraks oma eelmise all time high. Mis mul sellest? Ei olegi midagi, sest bitcoini mul kahjuks ei ole. Aga on sobiv moment nostalgialainel surfamiseks.

Minu teadvusse jõudis BTC millalgi 2013. aastal ja samal hilissuvel ostsin enda esimesed coinid. Hind oli siis 100 euro kandis ‒ minu mäletamist mööda sai 700 euro eest 7 bitcoini.

Ei läinud paari kuudki, kui BTC võttis jälle korraliku tõusukurvi. Jälle sellepärast, et alles samal kevadel oli üks “buum” juba olnud. Muidugi müüsin ma oma 100 taalaga ostetud coinid 200-300 vahel maha. Hind keris aga muidu edasi, minul tekkis hirmus FOMO ja hakkasin neid kalli raha eest tagasi ostma 🙂

Kes mäletab, siis lühikese ajaga jõudis hind ca 1200 dollarini, enne kui see murdlainena tagasi rullus. Mäletan, et kui see oli langenud tagasi 700 eurole, kasutasin “soodsat” võimalust veel mingi hulk eurosid laiaks lüüa, sest usk, et tegu on ajutise pullbackiga, oli suur.

Me too was Goxxed

Ainult et oodatud tõusu ei tulnud ja krüptomaailma tabas hoopis valus šokk ‒ põhja läks maailma suurim exchange Mt Gox, millele järgnes krüptomaastikul aastatepikkune tuumatalv. Jõudsin küll oma vähesed coinid Goxist enne välja kantida, kinni jäi ainult paarisajaeurone pending väljamakse pangakontole. Tagantjärele tarkusega samas oleks võibolla võinud mõni coin kinni jääda 🙂 Pankrotiveskid jahvatavad siiani, muist coine saadi kätte ning võlausaldajail head šansid midagi ühel hetkel tagasi saada. Vaadates, kuhu BTC hind vahepeal jõudnud on, ei pruugi see üldse halb diil olla.

Nii et kokkuvõttes väljusin esimesest oma nahal kogetud boom-and-bust tsüklist vaesemana, aga see-eest otsusekindlana järgmisest buumist kasu lõigata. Ja õnneks oli mul piisavalt meelekindlust järgnevate aastate jooksul vaikselt bitimünti juurde soetada ja hoida. Viimase ostu tegin 2016/17 aastavahetusel, kui hind jõudis 1000 euroni.

The rise and rise of bitcoin

2017 saabus kauaoodatud cashout time. Krüpto oli jälle seksikas ja terve aasta vaikselt kerinud tõus võttis aasta lõpus hokikepi kuju. Taas buum ja eufooria. +10% päevas, yolo ja to the moon. 7000 euro kandis hakkas minu käsi värisema ja hakkasin müüma. Kui hind lõpuks 10 000 dollarit ületas, müüsin viimased coinid. Kümme tuhat dollarit oli see maagiline hinnapiir, mida oli aastaid oodatud, ja hirm, et pidu võib kohe-kohe läbi saada, oli nii suur, et minu närv lihtsalt ei pidanud vastu.

Teatavasti pidu muidugi otsa ei saanud, vaid järgmise kahe nädalaga hind hoopiski kahekordistus, tõestamaks minu imelist investeerimisoskust, õigemini oskamatust 🙂 All time high jäi kuhugi 19 600 dollari kanti. Aga isegi minu reward oli igati piisav kompensatsioon nelja-aastase hodlimise eest ja on tänaseni jäänud minu kõige edukamaks investeeringuks.

From hero to zero

Fast-forward to 2020. Muidugi oli mul plaanis ka 2017. aasta buumile järgnenud languse järel ühel hetkel uuesti bitcoini soetada. Ainult et… seda hetke ei tulnudki. Ei tulnud sellist karuturgu, nagu mina oma vaimusilmas ette olin kujutanud ega tunnet, et nüüd on piisavalt ängi ja verd tänavatel. Ja korraga olimegi 2020. aasta sügises, kus hind tundus juba liiga kallis.

Tõtt-öelda oli üks asi, mis mind uuesti sisse hüppamast takistas, ka ebamugavus Tetheri suhtes. Ja see pole siiani lahendust saanud. Tether on nn stable coin, mis peaks olema 1:1 seotud USA dollariga ja mida tänaseks on prinditud 20 miljardi dollari väärtuses. Suure tõenäosusega selles mahus siiski katet ei ole, Tetheril ja Bitfinexi exchange’il on juba aastaid New Yorgis pooleli kohtuprotsess ja kogu see värk on väga shady ning ka põhjus, mis ei luba mul täna oma viimaseid tugrikuid turule lükata ja all-in minna.

Kahtlemata on see hirm ja tegevusetus mulle tänaseks väga kalliks maksma läinud. Ja võib väga vabalt palju kallimaks minna ja tähendada the mother-of-all-boom-ist ilma jäämist. Nii et palju õnne neile, kes täna BTC-d omavad 🙂 Minul jääb üle vaid loota, et Tether siiski õhku lendab ja tekib veel võimalus “odavale” bitcoinile küüned taha saada. Redditi foorumist tsiteerides: “Nevertheless very interesting to observe, how this thing will play out.”

Imaginaarne Funderbeam portfell – tootlus tänaseks

Mõningase kahjutundega pean alustuseks mainima, et täna Funderbeam-platvormi kaudu tehtud investeeringuid minu portfellis ei ole. Ampleri osakud müüsin maha eelmisel sügisel paar kuud pärast nende soetamist. (Otseloomulikult oli see mulle omaselt halb otsus ning tänaseks on hind kahekordistunud)

Aga olen end mitu korda leidnud mõtlemast, et huvitav, kui oleksin algusest peale igasse kampaaniasse võrdselt raha paigutanud, kas täna oleks portfell plussis või miinuses?

Ja lõpuks ma võtsin kätte ja arvutasin vastuse välja.

Kui palju oleks Funderbeami investeeringud väärt novembris 2020?

Tabeli selgituseks: osaku hind on viimase tehingu hind 6.11.20 seisuga ja alghinna võtsin vastava kampaania lehelt Terms vaatest. Arvutasin välja, kui mitu osakut oleksin saanud osta 1000 euro eest ning seejärel nende väärtuse 6.11.20 seisuga.

Imaginaarne Funderbeam portfell oleks novembris 36% plussis.

Minu arvutuste kohaselt oleks portfell 6.11 seisuga väärt olnud üle 72 000 euro. Ehk tervikuna oleks investeering 36% plusspoolel.

6.11.20 seisuga oli 53 kampaaniast 21 investeeringut plussis, kaks nullis ning 30 miinuses. See tähendab, et 57% kampaaniatest on hetkel miinuses.

Konkurentsitult parim investeering on Ampleri esimene kampaania, mis on investorile 11x returni toonud.

Funderbeam: mida toob tulevik?

On seda vähe või palju? Eks hetkel on siiski veel vara tibusid lugeda, ka imaginaarseid, ja tõehetk saabub alles 5-10 aasta perspektiivis. Enamik Funderbeami ettevõtteid on siiski veel selles faasis, kus tulevik võib tuua nii edu kui läbikukkumist, ning seega võib tuleviku tootlus praegusest üksjagu erinevaks kujuneda.

*Kalkulatsioonid on tehtud parimas usus, aga võimalik. et mul on jäänud mõni detail à la osakute split kahe silma vahele — kui viga näed, anna kommentaarides teada.

Septembri kokkuvõte

… on lühike. Ainuke avantüür raharindel tähendas kahe LHV võlakirja märkimist ning nende esimesel võimalusel mahaäritsemist. Kui eelmine kord läksid nad esimesel kauplemisnädalal kaubaks 1059 euroga, siis seekord kümme eurot odavamalt.

Muidu aga oli mõnus poolenisti puhkuselainel kuu pärast kiiret suve. Käisin aasta algusest alates esimest (ja teist ja kolmandat) korda kinos. “Tenet” oli ootuspäraselt segane, “Rain” (Janno Jürgensi debüütmängufilm kahest vennast ) üllatas meeldivalt ning kõige suurema mulje jättis Veiko Õunpuu “Viimased”.

Viimast julgen kahel käel soovitada ka ängikartlikele vaatajatele. Selles on Õunpuu filmidest kõige rohkem süzeed ja dramaatilisi pöördeid. Ja käsitleb film ju omal moel just finantsblogijatele südamelähedasi teemasid – raha ja vabadust:)

Eks vasak-parempoolsuse teljel asun ma Veikost üksjagu paremal ja mind pisut jäi painama, kas kaevanduseboss ikka nii negatiivne tegelaskuju pidi olema, aga võibolla siis pidi. Ja õnneks on tegu piisavalt hea filmiga, et lubada rohkem kui ühte tõlgendusvõimalust.

2021. aasta plaani läheb aga Draamateatri “Lehmani vendade” etendus – sel lihtsal põhjusel, et see on uue aastani välja müüdud.